高頻詞 1–50
-
kana'ana
他
例句Palii, "ku i patiamia tuku'u a kana'ana?" 'Atai, tʉkʉhlʉ, 'isisisa tapuhlacʉngʉ,"
Palii:"那不是小鋤頭的握柄嗎?" ’Atai:"不,這是猴子的尾巴。"
-
ia
是
例句mʉcʉkʉhlʉ cacihli varu'u laʉlaʉvʉ, ngahlaisa ia Palii.
來了一個新同學,他的名字叫Palii。
-
hla
和
例句umalilʉpʉngʉ rumahlaʉ, kiʉlʉsʉ a Palii hla 'Atai musala.
放學的時候,Palii和’Atai一起走。
-
tam
很
例句tam marumukua 'ukui na uumu rahl ʉng ʉ vuhlu'u, auninika macua paranaisa kani'i vuvulunga, tataisa rahl ʉng ʉisa kusa'au.
山羊很喜歡吃小小的嫩葉,但是他住的這座山上,葉子又大又不好吃。
-
ku
不是
例句'Atai, "ngahlaku ia tapuhlacʉngʉ, kitumau maratapuhlacʉngicu a ku!"
’Atai:"我的名字叫猴子,看! 我變成猴子了!"
-
cucu'u
人
例句maru cucu'u ma vahlita amihla: " taililiviu a ku! apulikapʉ a mairangiku!"
門外有人說:"幫幫我! 我的地瓜被偷了!"
-
kani'i
現在
例句tam marumukua 'ukui na uumu rahl ʉng ʉ vuhlu'u, auninika macua paranaisa kani'i vuvulunga, tataisa rahl ʉng ʉisa kusa'au.
山羊很喜歡吃小小的嫩葉,但是他住的這座山上,葉子又大又不好吃。
-
na
[虛]
例句Palii, "kukia urahlʉ kana'a tasau na! maru mʉmʉa cacihli tasau ku."
Palii:"別怕那隻狗! 我也有一隻狗。"
-
maru
有
例句Palii, "kukia urahlʉ kana'a tasau na! maru mʉmʉa cacihli tasau ku."
Palii:"別怕那隻狗! 我也有一隻狗。"
-
ucani
一
例句amihla kalavungu na ma pat ʉk ʉ ucani vuvulunga sa'au rahl ʉng ʉisa, tuahl ʉa kana'ana mahlava 'ukui ki ʉl ʉs ʉ musa.
牛說隔壁山的葉子很好吃,他可以帶山羊一起去。
-
maci
若
例句tiaraisa maci uka'a cucu'u?
"怎麼沒有人呢?"
-
ma
在
例句amihla kalavungu na ma pat ʉk ʉ ucani vuvulunga sa'au rahl ʉng ʉisa, tuahl ʉa kana'ana mahlava 'ukui ki ʉl ʉs ʉ musa.
牛說隔壁山的葉子很好吃,他可以帶山羊一起去。
-
amihla
這個詞還沒有單獨的錄音
例句amihla kalavungu na ma pat ʉk ʉ ucani vuvulunga sa'au rahl ʉng ʉisa, tuahl ʉa kana'ana mahlava 'ukui ki ʉl ʉs ʉ musa.
牛說隔壁山的葉子很好吃,他可以帶山羊一起去。
-
mʉmʉa
也
例句Palii, "kukia urahlʉ kana'a tasau na! maru mʉmʉa cacihli tasau ku."
Palii:"別怕那隻狗! 我也有一隻狗。"
-
mamaini
小孩
例句musa 'ukui na m ʉl ʉv ʉ kalavungu na, micaliva matumuhlu cacal ʉa mamaini.
山羊跟著牛走,走過好幾個小丘,
-
ahlaina
女生
例句tam marumuku a muriturua hlahlusana kana'ana muriturua ahlaina, karʉkʉhlʉ a hlakana'ana maru patʉkʉ hluhlungu alupakari muriturua ahlainana.
兩兄弟非常喜歡兩姊妹,常常在溪邊和兩姊妹聊天。
-
salia
家
例句'Atai, "ngahlaku pia 'Atai. kani'ina ia salia ku. mʉcʉkʉhlamau mahlukua salia ku pasaulaula'ʉ!"
’Atai:"我的名字叫’Atai。 這是我的家。 來我家玩吧!"
-
musa
這個詞還沒有單獨的錄音
例句amihla kalavungu na ma pat ʉk ʉ ucani vuvulunga sa'au rahl ʉng ʉisa, tuahl ʉa kana'ana mahlava 'ukui ki ʉl ʉs ʉ musa.
牛說隔壁山的葉子很好吃,他可以帶山羊一起去。
-
mavacangʉ
好
例句amihla 'apasʉ na, "tam mavacangʉ 'aramahlʉnga kitumau tukuhlulu na mitahluaari!"
螃蟹說:"很好,是晴天。 你看,海龜在曬太陽呢!"
-
ihlaku
我
例句palii, "mavacangiu, ihlaku ia Palii, ngahlaisa ngahla u?"
Pawang:"你好,我是Palii,你叫什麼名字?"
-
ka
[助]
例句tumimahla takaukau na tumatatangi, patukarahla 'ukui ka maruka.
老鷹聽到了哭聲,發現了迷路的山羊。
-
hlahlusa
男生
例句alukarumuku a hlahlusa hla ahlainana, marisakasakavu a muriturua ahlainanan muriturua hlahlusana marikua miararuma.
兩對少男少女互相喜歡,兩姊妹偷偷帶著兄弟到部落裡面。
-
kiariari
從前
例句kiariari, maru a muriturua ma miararuma, kupivahlituku, saliaisa cacihli kalavungu hla tasau sangalʉ.
從前,在一個部落裡有一對很窮的兄弟,家裡只有一頭牛和一隻狗。
-
langica
天氣
例句sahlava takaukau 'ukui na mipihlihli langica, aunani ia taramahl ʉmahl ʉngicu a kana'ana.
老鷹帶著山羊飛到了天上,這樣他可以看得很清楚。
-
marua
有
例句mipihlihlia ahlamʉtʉnʉmʉ na mʉcʉkʉhlʉ amihla, "marua pariavaratʉ muacʉkʉhlʉ!"
海鳥飛過來說:"有颱風要來囉!"
-
ihlau
你
例句atʉhlʉngʉkia ihlau nua ahlaluaahlaina maihlʉmʉhlʉmʉ maipuhlipuhli salia.
你和姐姐要記得把家裡收拾乾淨。
-
pakiaturua
老師
例句arinani, maru ariatʉkʉrana pakiaturua na tumuruu lumalʉmʉkʉ ʉvʉcʉngʉ.
今天,老師在學校教大家種小米。
-
arinani
今天
例句arinani, maru ariatʉkʉrana pakiaturua na tumuruu lumalʉmʉkʉ ʉvʉcʉngʉ.
今天,老師在學校教大家種小米。
-
cu
去
例句muliuhlu cu a Muakai na.
輪到Muakai上場。
-
hlakana'ana
他們
例句tarat ʉahl ʉ a hlakana'ana taisa talasa, hliumia tukusu ahliacuvunga talasa, miangucu aat ʉ ucani vuvulunga.
他們看到了很大的瀑布,走過瀑布前面的橋,就到隔壁山了。
-
suhlatʉ
書
例句amihla tamu'u ahlaina, "ngahlaisa kani'ina? tiaraisa hlitariana suhlatʉ 'aumu sikunga?"
奶奶說:這是甚麼? 上面怎麼都寫英文?
-
tumua
要
例句tumua alʉmʉhlʉ na musurauvu, hla kuacahlia alʉmʉhlʉ na musurauvu!
山豬想跳舞,可是山豬不會跳舞!
-
miararuma
部落
例句atʉhlʉngʉ a 'angu'u na, akuisa maimi mana maru miararuma.
’angu’u想起了小時候的部落。
-
kani'ina
這個─[屬]
例句'Atai, "kitumau! ngasa kani'ina?" Palii, "ku i ramucuu a kana'ana?"
’Atai:"看! 這是什麼?" Palii:"那不是你的手嗎?"
-
macahlia
知道
例句hla macahlia alʉmʉhlʉ na pasiacamai.
但是山豬會做菜。
-
ngasa
什麼
例句'Atai, "kitumau! ngasa kani'ina?" Palii, "ku i ramucuu a kana'ana?"
’Atai:"看! 這是什麼?" Palii:"那不是你的手嗎?"
-
rumahlaʉ
時候
例句umalilʉpʉngʉ rumahlaʉ, kiʉlʉsʉ a Palii hla 'Atai musala.
放學的時候,Palii和’Atai一起走。
-
kiu'u
樹
例句'Atai, "tʉkʉhlʉ! kani'ina ia ngusuisa tasau!" Palii, tʉkʉhlʉ! kana'ana ia rahlʉngʉisa kiu'u!"
’Atai:"不! 這是狗的嘴巴!" Palii:"不! 那是樹的葉子!"
-
kana'a
這個詞還沒有單獨的錄音
例句Palii, "kukia urahlʉ kana'a tasau na! maru mʉmʉa cacihli tasau ku."
Palii:"別怕那隻狗! 我也有一隻狗。"
-
puaili
回來
例句kuavacukucu a 'ukui na, hla kucu paitat ʉahl ʉ kalavungu, kucu m ʉm ʉa kupiatat ʉahl ʉ sala'a puaili.
山羊吃飽了,但是他找不到牛,也找不到回家的路。
-
sahlumu
水
例句aratutumuhlua sahlumu hluhlungu arasisikunga muruahlʉa tamuciakʉ na mitalʉvʉngʉ vuvulunga.
溪水越來越多、越來越髒,青蛙很害怕,躲進樹林裡。
-
aa'ʉ
是的
例句aa'ʉ
"好喔!"
-
mahlukua
去到
例句'Atai, "ngahlaku pia 'Atai. kani'ina ia salia ku. mʉcʉkʉhlamau mahlukua salia ku pasaulaula'ʉ!"
’Atai:"我的名字叫’Atai。 這是我的家。 來我家玩吧!"
-
kumita
小心
例句Palii, "tasau! kumita mau ngahlaisa kani'ina?" 'Atai, "kani'ina ia ngusuisa taisatasau na."
Palii:"狗啊! 看! 這是什麼?"’Atai:"這是很大的狗的嘴巴!"
-
ngahlaisa
名字─他
例句mʉcʉkʉhlʉ cacihli varu'u laʉlaʉvʉ, ngahlaisa ia Palii.
來了一個新同學,他的名字叫Palii。
-
mana
還
例句amihla taluvucu: " kuacahlia, hlamuasalaku mulikapʉ mairangʉ, hla kuaku atʉahlʉ, marahlivuhlivu mana."
老鼠說:"不知道,我原本想去偷地瓜,但是沒偷到,還受傷了。"
-
caihli
年
例句micalivi ucani caihli miahlivihlivi a siangusipina rumahlaʉ, alʉcisa marikakua sasaruana kupicucu'u.
過了一年豐衣足食的日子之後,就會把他放到無人島上。
-
kukia
這個詞還沒有單獨的錄音
例句Palii, "kukia urahlʉ kana'a tasau na! maru mʉmʉa cacihli tasau ku."
Palii:"別怕那隻狗! 我也有一隻狗。"
-
usua
二
例句ma masaihla vuvulunga pisasa vahliungu, kumita tarʉtarʉ na usua tavahliasihlangʉ, kunapuamahlʉngʉ, mʉlʉmʉlʉmʉa usua tavahliasihlangʉ na mucapi.
遠處,樹叢發出沙沙聲,啄木鳥看到兩團亮光,還沒能看清楚,這兩團光就突然往樹下落。
-
sasaruana
地上的
例句kani'i ia ucani mavacangʉ sasaruana, maru a maruaruisa na ucani ahlamʉ tʉnʉmʉ hla ucani taluvucu.
這是一座美麗的島嶼,上面住著一隻海鳥和一隻老鼠。