高頻詞 101–150
-
tumalʉlʉvʉ
幫助
例句paruavicicu a inaisa mamaini hlahlusana musala, kucuakiti a siasasangara sapi mamainina, tumalʉlʉvʉ mʉmʉa ukikirimi siasasangara mamainina.
小男孩又被媽媽帶走了,男孩開心的笑容不見了,其他人決定幫男孩找回快樂。
-
pu'a
買
例句'Avina akuisa mainimana, amaisa marapihlisana pu'a ucani hlituhlumahlumanʉ a tasau.
’Avina小的時候,他爸爸就為他買了一隻機器狗tasau。
-
pasaulaula'ʉ
玩
例句'Atai, "ngahlaku pia 'Atai. kani'ina ia salia ku. mʉcʉkʉhlamau mahlukua salia ku pasaulaula'ʉ!"
’Atai:"我的名字叫’Atai。 這是我的家。 來我家玩吧!"
-
tumahlaʉ
多
例句kiariari, maru a ucani sasaruana maruaruisa na tumahlaʉ kuli'i.
從前,有一個島上住著很多動物。
-
kuaku
不我
例句amihla taluvucu: " kuacahlia, hlamuasalaku mulikapʉ mairangʉ, hla kuaku atʉahlʉ, marahlivuhlivu mana."
老鼠說:"不知道,我原本想去偷地瓜,但是沒偷到,還受傷了。"
-
usumanʉ
另一半
例句cucu usumanʉ pakaataʉhlʉkai rianʉ langica hla mahlatʉra, ucani ia Muakai na ka mikasʉkasʉ hla mirihli.
其他球員又高又壯,只有Muakai又矮又瘦。
-
ama'ana
爸爸─[屬]
例句amihla ama'ana: " kani'i cucu tahlana Hla'aluana tam hliulavalava!"
爸爸說:"這位阿美族人真是太棒了!"
-
ihlahlamu
我們
例句arupatiakilia ucanipihlingi mai na, mʉcʉkʉhlʉ mahlukua lalavukua na. iniahlukakua ihlahlamu kaamu?
小凱一家人手牽手來到海灘上。"爸爸、爸爸,我們要去哪?"
-
umarua
用
例句amihla tamu'una: " tiaraisa kupautuahlangi? tapakiatana rahluacu rumia masituhluhlu suhlatʉna maci tarucucuvungaia rianʉ umarua kari tahlana."
爺爺說:"怎麼會看不懂呢? 我們教會很早就開始翻譯聖經,聚會的時候也都是說母語。"
-
sala'a
路
例句matumuhlua hliumia mapapikulu sala'a, marumana matumuhlu vatu'u ma sala'a na,
走過很多彎的路,路上還有好多小石頭,
-
patʉkʉ
旁邊
例句musahlakana'ana muhlusuhlusu miungu patʉkʉ sakʉrahlʉ, taratʉahlʉ cacihli cumi'i hlitupuru ahlahlapa vatu'u.
他們繼續走到了河邊,看到有一隻熊坐在石頭上。
-
acahli
可以
例句pakisuahlai Tahai na ina'a, "acahli ia umupangʉ tarʉvavutungai?"
Tahai問媽媽,可以養獨角仙嗎?
-
mamainina
這個詞還沒有單獨的錄音
例句tam marʉngʉngʉ a mamainina mavacangʉ tatavahlihla, karʉkʉhlʉ maru patʉkʉ ahlivina puailipuaili.
孩子們很懷念美麗的花園,常常在花園外高聳的圍牆邊緣徘徊著。
-
hlimilavaʉna
這個詞還沒有單獨的錄音
例句usuanganaiau makahlʉmʉmʉa hlimilavaʉna, pitisulukucu sahlumu ahlaluana.
原來弟弟尿床了,姐姐的水打翻了。
-
takuliacʉ
不幸;不好的
例句kamicicuamu maru ia kukia takuliacʉ tʉkʉ, amihla tavahlihla sʉsʉngʉ kiu'u.
"只要有我們在,就不用擔心!"小花、小草、大樹們說。
-
matata
明天
例句"pasaʉlʉsʉ mʉmʉa matata marulalavukua uumukuavahlita na!"
"大家明天一起在沙灘上野餐吧!"
-
umiiapʉ
上學
例句umiiapʉ rahlʉngʉ kiu'u, umiiapʉ mʉmʉa 'acangʉrahlʉ mairahlu kupatatusuru.
牠數了樹葉,也數了星星,但還是睡不著。
-
hlahlusana
這個詞還沒有單獨的錄音
例句maaru a muriturua hlahlusana maruaru mapuhlarʉ, maaru ucani ari musa hlakana'ana vuvulunga tarakiu, taratʉahlʉ a hlakana'ana muriturua ahlainana ma ahliacuvunga hluhlunguna matakakauru sahlumu.
山下住著兩個兄弟,有一天他們上山砍柴,看到兩姊妹在他們前面不遠的溪邊裝水。
-
macarʉmʉ
痛
例句kurahlua, arataisacu a tarikicangihlina, maraparanacu a miararumana tarikicangihli. kutuahlʉ a cucu'u kuiacikiri salia. cucu'una maru parana masaihla mitalʉvʉngʉ tarikiacangihlina, maisana 'aʉrʉ hla hlikʉriakʉrarʉ, rianʉ iatuvani macarʉmʉ.
沒過多久,戰爭擴大了,城鎮變成了戰場。 人們不得不離開家園。 人們集中在一個偏遠的地方,躲避戰亂。 那裡又髒又亂,疾病到處散播。
-
ngahla
這個詞還沒有單獨的錄音
例句palii, "mavacangiu, ihlaku ia Palii, ngahlaisa ngahla u?"
Pawang:"你好,我是Palii,你叫什麼名字?"
-
parana
地方
例句matarʉngʉrʉngʉ a parana na, ruamia kia cucuvana na pakaatahlamʉ.
場地太濕了,大家決定晚一點練習。
-
ucanika
只要
例句ucanika kuparaiahlanaisa ka, kuahlici a kana'ana maci'i, ahli'aimau mataingalicu siangusipisa mavacangʉ.
但不同的是,他沒有被餓死,並且從此過著幸福快樂的日子。
-
hlamama
老人
例句kani'i sasua alamuruna matialu hlivuraisa hlamama tungatunga.
這對青年接過耆老給的口簧琴。
-
ahlama
這個詞還沒有單獨的錄音
例句ahlama kiariari uka'a suhlatʉ, uka'a mʉmʉa 'ahlingu hla kuatitipa 'ahlingu, kuhlaisai kuita acahlia siangusipi ahlama.
古代沒有文字,也沒有照片和影片,所以我們現在很難瞭解古時人們的生活。
-
macuka
這個詞還沒有單獨的錄音
例句macuka hlimʉtʉahlʉ mamaini ia iniciki tuahlʉ masarapungu hlʉngasʉ.
通過的學生才能戴上頭飾。
-
matumuhlua
許多
例句matumuhlua hliumia mapapikulu sala'a, marumana matumuhlu vatu'u ma sala'a na,
走過很多彎的路,路上還有好多小石頭,
-
marapihli
為了
例句marapihli a Muakai na pakaataʉhlʉkai tumasʉkʉra, tam mavacangʉ!
Muakai為球隊贏得比賽,真是太棒了!
-
ta'iara
事
例句tumahlaʉ a cucu'u ma sala'ana, takuatakatakacicihli ta'iara mʉmʉa.
路上有許多人,大家都做著自己的事。
-
tʉkʉisa
這個詞還沒有單獨的錄音
例句takuliacʉa tʉkʉisa alʉmʉhlʉ na,, taiaraisaka kuacahlia musurauvu pahluasahli mʉrʉcʉka ahla tihlalupu vutukuhlu.
山豬很難過,因為他不會跳舞、唱歌、打獵或釣魚。
-
pi
擁有
例句pakisuahlai a taluvucu na ahlamʉ tʉnʉmʉ na, tʉnʉmʉ hla langica pi aatʉ, ngasa hlilʉvʉnga maisa na?
老鼠問海鳥:海和天的中間有一條線。 那裡面藏了什麼東西呢?
-
kiia
要
例句cucumuruacʉka, "kukia aringiringi miatalʉvʉngʉ kiia!"
獵人:"安靜! 躲起來!"
-
murumita
出來
例句maru ucani aari, murumita cacihli cucuhlimahlutaisa hliumʉmʉcʉ pangili mʉcʉkʉhlʉ, amihla kana'ana, "matapapanaraku kani'i caalʉ!"
有一天,出現了一個大巨人,拿著木杵走出來。 他說"我要打扁這座山!"
-
pahlivinga
物
例句kuatʉatʉhlʉngaʉ tarʉtʉahlʉ pariavaratʉ, umahliriuru ka 'avangʉ, muahlusu mʉmʉa ka pahlivinga.
不料遇上暴風雨,整個船都翻了,所有的行李都被海水捲走了。
-
umala
錄下
例句umala tapʉ'ʉ na tahluku, mima tarʉtarʉ na marʉmʉ, maniki ia sapakucua.
小貓頭鷹拿了杯子來,啄木鳥喝了一口覺得苦苦的,但是還是全部喝完了。
-
upiaini
幾
例句kicunguhlu upiaini vulahlʉ, matumuhlucu a hliatʉngʉhla kuli'i usumanʉ pahlumiamiaisa tapuhlacʉngʉ, aramatalakiahlicu a tʉkʉisa hlakana'ana.
接下來的幾個月,動物們記起更多關於猴子的事,他們沉重的心開始變得輕盈。
-
mavacangʉa
好的
例句kuatumuhlu masu'u aniciki mavacangʉa tihla'ahlʉ.
多吃水果身體才會好。
-
mahlava
帶
例句amihla kalavungu na ma pat ʉk ʉ ucani vuvulunga sa'au rahl ʉng ʉisa, tuahl ʉa kana'ana mahlava 'ukui ki ʉl ʉs ʉ musa.
牛說隔壁山的葉子很好吃,他可以帶山羊一起去。
-
tahliaria
這個詞還沒有單獨的錄音
例句kiariari, maru mahlʉ tahliaria malangica, pasahlikua tahliariana tam macici.
很久很久以前,天上有十個太陽。 地面被太陽曬得很燙。
-
tainini
幾
例句'Avina pakisuahlai tasauna auninia lumalʉmʉkʉ tavahlihla? auninia matiasangalʉ tapu'ai? tainini a atʉisa tahliariana ihlata?
’Avina問tasau怎麼種花? 怎麼捉蝴蝶? 太陽距離我們有多遠?
-
tavahlihla
花
例句kamicicuamu maru ia kukia takuliacʉ tʉkʉ, amihla tavahlihla sʉsʉngʉ kiu'u.
"只要有我們在,就不用擔心!"小花、小草、大樹們說。
-
aruamia
用來
例句amihla ina'a, na, miapusi a " 'uunguisa kana'ana, kukia aruamia rʉrʉpʉ maitʉsʉkʉisa na."
媽媽說,他的角會斷掉,不可以用樹枝刺他!
-
tukucu
朋友
例句takualimaʉ aari patakuacahlia kurarau sipasaulaula'ʉ ucani miararuma maratara'ʉhla cucucua hla tukucu mʉcʉkʉhlʉ tumalʉlʉvʉ, pasaʉlʉsʉ pasaulaula'ʉ musurauvu pahlusahli, papuhla siarukavacanga miararuma.
公告 謹訂於自星期五舉行部落郊遊活動,歡迎鄉親父老、好朋友共襄盛舉,我們一起郊遊,唱歌跳舞,增進部落的感情。
-
pahlusahli
唱歌
例句hlatumua alʉmʉhlʉ na pahlusahli, hla kuacahlia alʉmʉhlʉ pahlusahli.
山豬想唱歌,可是山豬不會唱歌。
-
utulu
三
例句kiʉlʉsʉ lituka na tapuhlacʉngʉ ukikirimi vutuhlu. micalivi utulu aari, ulavaisa hlakana'ana maitʉahlʉ vutuhlu.
猴子跟兔子一起去找鹿。 過了三天,他們終於找到了鹿。
-
ta'iaraisaka
因為
例句musa takaukau na pakisuahlai ahlamʉ, amihla ahlamʉ na kuacahlia ta'iaraisaka pahluasasahli.
老鷹去問小鳥,小鳥說不知道,因為牠在唱歌。
-
aanʉ
這個詞還沒有單獨的錄音
例句musa ama'a na maialalangʉ matumuhlu aanʉ nua masukiu'u.
爸爸要去準備好多好多的食物和水果
-
maini
矮小
例句amihla Tahai na, " ninau a nani? tam maini a tatara?"
Tahai說,這是哪裡? 這房間好小。
-
kapitanʉ
這個詞還沒有單獨的錄音
例句usuanganai'iau mairahlu sitakuamiaisa hlakana'ana, maci maaru a cucuhlipuhlamahlama mahlukua nani ia, apara ausisa kapitanʉ maiatuhluhlu.
原來這是他們的傳統,只要有陌生人來到這座島上,他們就會把那個人當作國王一樣對待。
-
kilaliali
祭典
例句puaili 'Avina miararuma tumalʉlʉvʉ kurarau kilaliali, musa ina'ana mahlukua tautarungusa likihli tarucuvunguisana.
’Avina回故鄉參加祭典,媽媽到車站接他。
-
hlamu
我們
例句amihla 'Uusu, "hlikumita u i Kuatʉ?" amihla tapuhlacʉngʉna, "uka'a, ucaani hlikumita hlamu tapuhlacʉngʉ, kuahlikumita Kuatʉ."
’Uusu問:"你有看到Kuatʉ嗎? "猴子說:"沒有,我們只有看到猴子,沒有看到Kuatʉ。"